Me gusta

See ülipikk nädal on jõudnud lõpuks pühapäevani ning kuna eilne oli täiesti minu päev, siis tunnen ennast tänasel lõunatunnil eriti mõnusalt. Lisaks sellele on siin kaks päeva ka õhtul/öösel vihma sadanud. Vahelduseks on see nii mõnus!

Teisipäevast neljapäevani käisin põhimõtteliselt kodus ainult magamas. 9.30 hakkasid mu Eurocampuse kursused, mis kestsin kuni 13ni ning siis 15.30 taaskord hispaania keele kursused. See tähendab, et juba 19.00 saingi taas koju minna ning natukene enne kaheksat oma tuppa prantsatada, köögist midagi söödavat otsida (mida seal alati polnud, kahjuks) ning siis uuesti kooliasjadega tööle hakata. Enamasti kella 23 paiku sai kütus otsa ning mootor jäi seisma. Vahepeal üritas taaskord mingi külmetus kallale tulla, mis just nendele kallitele puhketundidele öösel väga palju kaasa ei aidanud. Aga aspiriin ning ajapuudus ravivad kõik hädad, õnneks. (pildil minu koolitee)

Eurocampuses oli see nädal teemaks lingua franca ning õppejõud pärit Inglismaalt. Programm oleks võinud (sisu)tihedam olla, aga olgu pealegi. Lisaks lindistasime temaga väikestes gruppides umbes 30 minutit vestlust, mida grupitööna analüüsima peame. Hispaania keeles jõuan ka vaikselt, vaikselt ikka edasi. Püüan ikka iga päev moodustada väikeseid ebagrammatilisi, hispaania-inglise sega ning väga aeglaseid lausejuppe, et suhelda oma Gabyga. Siiski pole veel lõplikult lahti saanud tundest, et võibolla jõuluks hispaania keele oskamine väga algtasemel on liiga optimistlik eesmärk. Aga elame-näeme. (pildil ülikoolilinnaku aed)

Neljapäeva õhtul läksime taas välistudengite õhtusöögile, mis oli üpris lõbus. Nii mõnedki korrad pidin pühkima pisaraid naerust. Söögid olid enam vähem. Alguses eelroana salat, juust, sink ning tursk munaga. Pearoaks valmisin ma küüliku, mis maitses üpris hästi (natukene kuiv oli, aga muidu täitsa hea, erinevalt mõnest muust valikust) ning magustoiduks valisin puuvilja. Kõrvale sai joodud veini, mis oli täitsa hea. Edasi õhtusöögilt viis tee jälle samasse klubisse, kus eelmine laupäevgi käidud sai. Minus lööb ikka mulki välja: kui tasuta saab, siis peab minema. Peale selle, olin nagunii oma mustas kleidis ning kontsades overdressed, seega kui juba, siis juba! Õnneks aga tulime koos Theresia (mu saksa korterikaaslane) ning tema sõbrannaga 2 paiku sealt siiski koju. Ma vist olen siinse 3.5 nädala jooksul rohkem klubis käinud, kui Tartus 2 aasta jooksul. Mis minust saanud on!?

Reede hommikupoolikul olin kasulik ning tegelesin oma grupitöö asjadega. Täna õhtuks peaks loodetavasti lõpuks valmima kolme inimesega koos kirjutatud essee. Saksamaa, Eesti ning Hollandi koostöö sujus üpris valutult. Õhtupoolikul oli veel hispaania keele kursused ning siis teadsin, et tahan õhtu veeta lihtsalt kodus nautides. Tegin omale korraliku(ma)lt süüa, korkisin lahti oma 1-eurose veini (ning leidsin meie köögikapist mõnusa suure veiniklaasi), avasin oma šokolaadi ning küpsise paki ning vaatasin “Mock the Week”i. Öösel sadas mõnuga vihma ning tuli ka korralik äikesetorm (millest suure osa ma õnneks maha magasin, sõna otseses mõttes).

Laupäeval ärkasin 9.30, et jõuaksin nautida hommikusööki ning siis poodlema minna. Eesmärgiks oli osta (ranna)sandaalid, veekeetja, tulemasin, millega saab gaasipliiti kaugemalt süüdata ning vihik hispaania keele jaoks. Lisaks proovisin veel paari kleiti, kuid ei ostnud ühtegi neist. Kuigi järgmine nädal vist lähen ühele kleidile siiski järgi, sest see istus liiga ilusti mulle selga. Ilm oli imeline: mitte liiga palav, siiski päikeseline ja soe. Seepärast oli järgmisena päevakorras randa minek. Mõeldud-tehtud, vajalike inimestega kokku lepitud ning nii me neljase seltskonnaga liival maandusimegi: mina, Jolien, Annemiek ja Martin. Rannas oli üpris tuuline ja mitte-palav, aga samas just mõnus. Taaskord oli superseltskond ning sai mõnusalt juttu puhutud. Ilmselgelt oli me nii popid ka, sest üpris tühjas rannas sättisin kõik tulijad meie juurde ennast maha. Me Martiniga olime ka julged ning läksime merre laineid nautima. Vesi oli lihtsalt supermõnus! Pärast piisava hulga lainete püüdmist ning Vahemere alla neelamist kuivasime paar hetke veel rannas ning siis tagasi koju, kus mind ootas päevakorra kasulik punkt: pesu pesemine. Sattusin sellega seoses esimest korda meie maja katuseterrasile, kust on päris mõnus vaade Castellónile.

Kella üheksa aeg kohtusime taas seltskonnaga, et minna tapaseid nautima. Kuna aga taevas otsustas just siis oma luugid avada (loomulikult just siis, sest ma olin oma pesu välja kuivama viinud!), põgenesime siseruumidesse. Tellisime kõik erineva taldrikutäie tapast ning nautisime erinevaid snäkke. Minu lemmikuks olid igasugused erinevad seened (ise ka imestan selle lause üle!) ning paneeritud pisikesed kalmaarid. Mmmm… need olid lihtsalt ülemõistuse head. Ma hakkan siinset mereandide valikud Eestis kindlasti igatsema. Kuna keegi meist ei viitsinud liikuda klubisse (kõigel heal on siiski piir), siis läksime istuma veel ühte iiri pubisse, kus sain ka oma Guinnessi kätte. Pärast väikest õlut ning mõnusat jutuajamist viisid kõigi teed koju.

Tänasel imelisel pühapäeval otsustasin mitte äratuskella panna ning magasin mõnuga kella 11ni. Tegin endale (uue veekeetjaga) mõnusa kruusitäie kohvi (nagu mäletate, siis kaebasin selle üle, kuidas siin on ainult cafe con leche ja cafe solo). Jah, kohvi on jook mida tuleb nautida ja seda ma tegingi, koos šokolaadi ja küpsistega. Kui päev algab selliselt, siis see lihtsalt peab olema hea päev, eks? Pärast seda koristasin veidikene oma tuba ning nüüd pean vist hakkama kokku panema meie esseed ning valmistuma ette homseks hispaania keele kontrolltööks. (pildil minu toakene, vähemalt ühest nurgast)

Jah, praegu on tunne, et Hispaanias on täitsa tore elada… aga juba 3 kuu pärast olen tagasi Maarjamaal ning vitsutan sealiha ja hapukapsast.

Ilusat ja head!